Ähijärvelt, Iklast, Penijõelt ja Perakülast.
Matkagrupid kohtuvad Aegviidus, kus toimub 25. augustil
suur matkaürituse lõpupidu.
Vali kõrvalolevalt kaardilt rada, et jõuda täpsema infoni.
Vali
Peraküla-Aegviidu
16.-25. august 2018
Teekond Perakülast Aegviitu on 188 km pikkune ning kestab 10 päeva. Teekond saab alguse Perakülast, mille laulva liivaga rand oma väljanägemiselt pisut ookeani meenutab. Üks huvitavamaid ja ka kuulsamaid vaatamisväärsusi sellel rajal on kindlasti Rummu järv. Vangide poolt kaevatu kruusakarjääri tekkinud järv peidab endas nii mõndagi saladust ning on tänapäeval muutunud populaarseks suplus- ja sukelduskohaks.
Matkajuhiks sellel lõigul on Tõnu Pihelgas. Tõnu on tuntud tegelane Eesti matkaringkonnas ning olnud ka Eesti Matkaliidu presidendiks. Matkab Tõnu igal võimalusel ning kilomeetreid on tema jalge alt läbi käinud nii kodu- kui ka välismaal. Tõnu alati lõbus meeleolu on lausa nakkav ning matkamist koos temaga ei ole võimalik mitte nautida!
Oandu-Aegviidu
19.-25. august 2018
Matk Oandust Aegviitu saab alguse Oandu külastuskeskusest. Rada on 77 km pikkune ning kestab 7 päeva. Tegemist on ühe Eesti vanima pika matkamarsruudiga, mis tuntud ka Kõrve raja nime all. Erandlikuks teeb selle matka see, et sellel rajal liigutakse kõigil päevadel jalgsi.
Vaatamisväärsusi on rajal rohkem kui üles lugeda jõuab, kulgeb see ju läbi Lahemaa rahvuspargi ning juba esimese vabariigi ajal tuntud matkapiirkonna Kõrvemaa. Üheks põnevamaks vaatamisväärsuseks sellel rajal on kindlasti Jussi nõmm. See lage kabarbikunõmm meenutab pisut Šotimaad või Lapimaa tundrat. Tekkinud on nõmm hoopis korduvate põlengute tagajärjel, mille põhjustasid Nõukogude armee suurtükiväe õppused – Nõukogude ajal oli ala kasutusel õppepolügoonina.
Matkajuhte on sellel rajal koguni 2, õigemini 2 Neljandikku. Tiina ja Jaak Neljandik on Lahemaal tegutsenud juba õige mitu aastakümmet ning tunnevad seda piirkonda kindlasti paremini kui oma peopesa. Nad on muhe paar, kes teineteist toetavad nii elus kui töös. Kui Jaagul vahepeal mõte rändama läheb, siis Tiina täiendab ja vastupidi. Matkahuvi on neil samuti ühine ning viinud neid kodustest laantes ka kaugematele maadele. Aga kodus on ikka kõige parem! Selle väitega võivad nad kindlasti nõustuda!
Kauksi-Aegviidu
12.-25. august 2018
Matk Kauksist Aegviitu on 396 km pikkune ja kestab 2 nädalat. Kindlasti ei ole tegemist kõige kergema matkaga, küll aga ühe huvitavamaga. See vast-valminud matkatee lõik viib loodushuvilised läbi Ida-Virumaa äärmiselt põnevate maastike, näidates seda ääremaaks peetavat piirkonda seninägematust küljest. Valaste juga ja Põhja-Eesti pankrannik on teada-tuntud kõigile eestlastele ja kindlasti nii mõnelegi väliskülalisele. Üheks erilisemaks looduslikuks vaatamisväärsuseks on kindlasti Agusalu kriivad. Need on rabade ja soode vahel kulgevad kitsad liivaseljandikud, iidsete liivaluidete harjad, mida mööda saavad liikuda nii inimesed kui metsloomad. Kriivade tekkelugu on siiani ebaselge. Kas tegemist on Peipsi järve taandumisel tekkinud rannamoodustistega või hoopis jääajajärgses külmakõrbes tuulega moodustunud mandriluidetega? Selle üle on vast kõige parem mõtiskleda kui seljakott seljas ja matkasaapad jalas.
Matkajuhiks Kauksi-Aegviidu lõigul on Andre Kaur. Andre on pikkade kogemustega matkaja ja tõeline loodusentusiast, kelle pea on kui varasalv, mis täidetud kõikvõimalike loodusteemaliste teadmistega. Olemasolevad RMK matkatee harud on tal otsast lõpuni läbi käidud ning uue haru valmimisega on ta väga lähedalt seotud. Võib julgelt öelda, et viimase aasta kuud ja päevad on Andre veetnud Ida-Virumaa metsades just seda kõige õigemat rada otsides. Ära eksimist ega igavust ei tasu temaga matkates kindlasti karta! Aga vaata, mida ütleb Andre ise Kauksi-Aegviidu lõigu kohta!
Ähijärve-Aegviidu
06.-25. august 2018
Matk Ähijärvelt
Aegviitu on matkaürituse pikim. See kestab 20 päeva ning on 627 km pikk. Et
pikk tee ikka läbi käidud saaks ja jalada Aegviitu jõudes sootumaks kulunud
poleks, matkatakse sel lõigul nii jalgsi kui ka jalgrattaga.
Matk saab alguse
Karula rahvuspargi külastuskeskusest Ähijärve kaldalt. Raja äärde jäävad kõik
Kagu-Eesti kuulsaimad vaatamisväärsused. Kõik kellel Piusa koopad või
Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga
liituma.
Loodusväärtustest
võiks eraldi välja tuua Tinaliiva liiviku, mida 1920.-30.-aastatel sõdurite
laskeväljana kasutati. Tänapäeval on see avar liivaväli peidetud tiheda hämara
metsa sisse. Ametlikult on koha nimi Mustoja maastikukaitseala, kuid
mitte-ametlikult kutsutakse seda ka Setomaa Saharaks.
Kagunurgast
põhjapoole liikudes jäävad tee äärde Võlingi siniallikad. Need matkateest ligi
kilomeetri kaugusele metsa peidetud allikad on kindlasti ühed kaunimad Eestis.
Teekond allikateni on kui seiklus muinasjutumetsas – lopsakasse rohtu peitunud
laudtee on kahelt poolt ümbritsetud orhideedega ning puurontidega, millel
vanust tundub olevat rohkem kui Ülemiste vanakesel.
Matkajuhiks sellel lõigul on Alar Sikk. Alari jaoks on tegemist küll seninägematult lameda rajaga, kuid see-eest on ta oma ja hea. Alar on mõtlik matkasell, kellelt lõkkeääres laulujoru üles võtmist ei tasu oodata. Küll aga on tal mustmiljon põnevat matkajuttu, mida pajatada!
Ikla-Aegviidu
17.-25. august 2018
Teekond Iklast Aegviitu on täpselt 300 km pikkune ning kestab 9 päeva. Alguse saab matk Eesti-Läti piirilt Ikla külast, kulgedes esmalt Liivi lahe randade ääres ning pöördudes seejärel Pärnumaa suurtesse ja rahulikesse nõmme-metsadesse. Et rada kulgeb paljuski mööda kruusateid on liikumisvahendiks suures osas valitud jalgratas.
Looduslikest vaatamisväärsustest üks iseäralikemaid on kindlasti Laiksaare lammimets. Rannametsa jõgi, mis metsast läbi voolab ja suvisel ajal oja kuju võtab, tõuseb kevadise suurvee ajal üle kallaste ning ujutab üle kogu metsa-ala. Selle tulemusel ongi tekkinud lopsaka ja mitmekesise alustaimestikuga kuid hõreda puurindega nõiamets, mille keskel ootab matkajat ka nõiamajakest meenutav metsaonn.
Matkajuhis on sellel lõigu Kaidi Jõesalu. Kaidi on kui suur sõõm värsket õhku, mis vürtsitatud c-vitamiiniga. Tema särtsakas iseloom nakatab kindlasti kõiki matkakaaslasi ning aitab läbida ka teele jäävaid motivatsioonisirgeid!
Penijõe-Aegviidu
18.-25. august 2018
Matk Penijõelt Aegviitu kestab 8 päeva ning on 211 km pikkune. Alguse saab see RMK Penijõe külastuskeskusest, mis on ka linnuriigi Matsalu rahvuspargi keskuseks. Nii Matsalu rahvuspargi kui ka selle raja üheks suuremaks vaatamisväärsuseks on kindlasti Kasari jõe luhad. See ligi 4000 hektari suurune ala on oluline pesitsuskoht mitmetele linnuliikidele. Suvel võib seal näha nii põtru ja metskitsi kui ka sulgivaid sookurgi. Vahetult enne Aegviitu jõudmist jäävad tee äärde Paunküla mäed. See on liigendatud oosistik, millest nii mõnigi veehoidla rajamisel saareks on muutunud.
Matkajuhiks on sellel rajal Maarja Mirjam Rajasaar. Mirjam on tõeline entusiast, kellele looduses viibimine on nii töö kui ka hobi. Nii juhtubki, et pea pooled päevad aastast veedab ta värskes õhus. Penijõe-Aegviidu lõigu äärde jäävad ka tema lapsepõlve mängumaad. Eks paistab milliseid lugusid talt välja pinnida õnnestub!