Riskid looduses liikumisel ning
RMK ühismatka üldjuhend

Hoolimata sellest, et looduses liikumine on nii keha kui vaimu virgutav tegevus, võib sellega kaasneda suuremal või väiksemal määral ebamugavaid olukordi. Eesti loodus ei kätke endas inimeste elule ega tervisele vältimatuid ja ekstreemseid ohte, kuid on siiski asju, mida iga looduses liikuja peaks meeles pidama.

1. Riskid

Traumad
Ka matkaradadel liikudes võib ette tulla libisemisi ja kukkumisi ning sellega seotud traumasid. Samuti võib kukkumisi ette tulla jalgrattaga liikudes.
Vigastuste vältimiseks ei tasu liikudes võtta asjatuid riske ning tuleb jälgida maastikku, millel liigutakse.
Trauma tekkimise korral tuleb sellest viivitamatult teavitada matkajuhti, kes korraldab esmaabi andmise ning vajaduse korral vigastatu transpordi lähimasse arstipunkti.

Ilm
Eesti ilm võib muutuda väga kiirelt ja ettearvamatult. Ka suviti võivad ilmad üsna jahedad olla, külmetamise vältimiseks peavad matkajal kaasas olema ka soojemad riided.
Päike võib suvisel keskpäeval olla terav ning põhjustada päikesepõletusi. Õrnema nahaga inimesed peaksid end selle eest kaitsma, kandes päikese eest kaitsvaid riideid ning kasutades katmata nahal päikesekreemi.
Väga palava ilmaga matkates võib füüsilise koormuse ning kõrge õhutemperatuuri koosmõju põhjustada kuumarabandust, selle vältimiseks tuleb aeg-ajalt puhata, tarbida piisavas koguses vett ning päikesele avatud piirkondades liikuda kaetud peaga.
Ka tugev tuul võib põhjustada ebameeldivusi. Tuule käes külmetamise vältimiseks tuleb kasutada riideid, millest tuul läbi ei puhu.
Samuti võib tugev tuul murda puuoksi ja isegi puid ning lendu tõsta tolmu ja prügi, mistõttu tuleks tuulise ilmaga metsas liikudes olla ettevaatlik, et tuule käes lendleva materjaliga mitte pihta saada.
Eestis võib ette tulla perioode, mil vihma sajab lausa iga päev, sellega tuleb enda riietuse planeerimisel arvestada – igal päeval ei ole võimalik end ja oma riideid põhjalikult kuivatada. Ka kuumal ja päikesepaistelisel ajal võib matkajaid üllatada ootamatu ja tugev äikesevihm.
Vihm võib muuta metsarajad ja laudteed libedaks, mis suurendab kukkumisohtu, samuti võib mudas või poris kukkumine määrida matkaja riideid ning muud varustust.

Loomad

• Sääsed, parmud, kihulased, põdrakärbsed 
  Nende putukate hammustused põhjustavad sügelust ja kihelust, ülitundlikel inimestel võivad tekkida tugevamad allergilised reaktsioonid. Soovitame enda tarbeks kaasa võtta putukatõrjevahendit ning vahendit hammustuskohtade kiheluse leevendamiseks, ülitundlikel inimestel ka allergiaravimeid.
  
• Puugid
  Ka puukide eesmärgiks on verd imeda. Puukide puhul tasub silmas pidada seda, et nad võivad levitada haigusi – puukentsefaliiti ning puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida.
  
• Puugid jalutavad enamasti tundide kaupa kehal ringi enne kui end kuhugi naha sisse kinnitavad ja verd imema asuvad. Seega on mõistlik end mõned korrad päevas üle kontrollida ja kehal jalutavad puugid ära korjata ning end nahasse imenud puugid koheselt eemaldada. Ka puukide peletamiseks võib kasutada vastavat putukatõrjevahendit.
  
• Herilased ja mesilased
  Need putukad võivad inimest nõelata, kui neid ootamatult häirida või neile kogemata haiget teha. Üldiselt on nõelamine lihtsalt valus ning sellest jääb sügelev jälg nagu parmuhammustusestki, kuid ülitundlikel inimestel võib kiletiivalise nõelamine põhjustada tugevat, lausa eluohtlikku allergilist reaktsiooni.
  Nõelamiste vältimiseks tasub neist putukaid mitte häirida, nõelamise korral tasub käituda samuti nagu sääse- või parmuhammustuste korral. Mesilase nõelamise puhul tuleb ka astel nahast eemaldada.
• Maod
  Eestis on kaht liiki madusid, kes inimest hammustada võivad – harilik nastik ja harilik rästik. Nastiku hammustus ei ole mürgine kuid selle tulemusel võib tekkida hammustushaava infektsioon. Rästiku hammustus on aga mürgine – hammustus põhjustab tugevat valu ning turset. Õnneks ei ole rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik, välja arvatud rästikumürgi suhtes ülitundlikel inimestel.
  Tasub meeles pidada, et Eesti maod ei ole kuigi agressiivsed ning hammustavad vaid enesekaitseks – kui neile kogemata peale astuda või istuda, kuid ka see ei ole õnneks väga tõenäoline – ükski madu ei ole huvitatud matkaja saapa alla jäämisest ning põgeneb inimese eest kui tal selleks vähegi aega ja võimalust on.
• Muud loomad
  Muud Eestis elavad loomad endast valdavalt inimestele ohtu ei kujuta, kuid sellest hoolimata ei tasu nendega kohtudes liiga lähedast kontakti otsida – tuleb meeles pidada, et paanikasse sattudes võib rünnata iga loom. Metsloomadele on mets nende põline kodu, käitume pererahva suhtes ikka aupaklikult.
  

2. Reeglid

Matkaja omal soovil osavõtust loobumise või matkasoovi muutmise korral tagastatakse 50% osavõtutasust kirjaliku teate alusel, mis on esitatud hiljemalt 16. juuliks 2018.

Osaleja haigestumise korral tagastatakse osavõtutasu täies ulatuses, seda matkaperioodi ajaks kehtiva arstitõendi alusel, mis tuleb esitada hiljemalt matkaja poolt broneeritud matka ajaperioodi alguskuupäevale eelnevaks päevaks.
Matkast loobumiseks või ümberregistreerimiseks tuleb ühendust võtta (RMK klienditeenindajaga) e-posti aadressil rmk100@rmk.ee

Registreerumine on avatud kuni 30. juunini ja muudatuste tegemine kuni 16. juulini 2018.

Jalgratas
Jalgrattaga matkamisel tuleb täita elementaarseid ohutusnõudeid – sõites kanda kiivrit, pimedal ajal liikudes kasutada esi- ja tagatulesid, järgida liikluseeskirju ning ohtlikes või raskesti läbitavates kohtades tulla jalgrattalt maha ning lükata seda käekõrval. Kes tuleb matkale oma jalgrattaga, peab kaasa võtma ka oma jalgrattakiivri.
Kui matkal peaks ette tulema lõike, kus rattal liikumine on keeruline või võimatu (vihma tõttu mudaseks muutunud rajalõigud, muud ohtlikud lõigud, laudteed jms,) tuleb jalgratast käekõrval lükata.


Muud tingimused

• Osaleja ei tohi enda käitumisega kahjustada ümbritsevat keskkonda, ohtu seada ennast ja kaasosalejaid ega kaasosalejaid häirida. 
  
• Kinni tuleb pidada eelnevalt kokku lepitud ajagraafikust – kui matkal osaleja ei ole kokkulepitud ajal transfeerpunktis, siis ei ole ürituse korraldajatel võimalik teda matkaetapi alguspunkti transportida.
  
• Halva enesetunde korral tuleb osalejal matkajuhti koheselt sellest teavitada, vajadusel saab osaleja rajalt ära, arsti juurde või järgmisesse peatuspaika transportida.
  
• Kui matkajal tekib vajadus muudel, mitte tervislikel asjaoludel matka katkestada, on seda võimalik teha hommikustes, lõunastes ning õhtustes peatukohtades, kus osalejal endal on võimalik korraldada enda lahkumiseks transport.
  
• Matkaja ei tohi ilma eelnevalt teavitamata matkarühma juurest lahkuda. Kui matkajal peaks tekkima vajadus matkarühma juurest veidi pikemaks ajaks ära käia, siis tuleb sellest matkajuhti teavitada. 
  
• Kui osaleja soovib käia matkagrupist eraldi, siis on ka see korraldatav, kuid seegi tuleb matkajuhiga eelnevalt kokku leppida.
  
• Kui matkagrupi liikumistempo on osaleja jaoks liialt kiire (või liialt aeglane) siis tuleb sellest matkajuhti teavitada, kindlasti ei tohi omavoliliselt grupist kaugele ette minna või teavitamata raja äärde maha jääda.
  
• Matka päevaraha ei kuulu osadeks jagamisele, matkal kasutamata jäänud teenuste (nt. söögikord, transport vms.) eest eraldi maksta ega raha tagasi küsida ei saa.
  
• Oma varustuse komplektsuse eest peab vastutama osaleja ise, oma varustust transpordiks üle andes peab ta olema veendunud, et midagi laagripaigale maha ei jää.
  
• Reeglite rikkumise korral on matkajuhil õigus reegleid rikkunud osaleja matkalt eemaldada.
  

Annan endale aru, et matkamine ei ole alati mugav ning võib halbade asjaolude kokku sattumisel põhjustada ajutiselt halba tuju ning motivatsioonikadu.

Sellest hoolimata on matkamine elamusterohke ja tervislik eneseteostust, väljakutseid ning uusi teadmisi pakkuv aja veetmise viis.
Kohtumiseni metsas!